Lugu nr 5. Teel olek.

Nii pikad blogipostituse vahed tulenevad sellest, et teel olles on huvitav. Vahepeal isegi nii, et ei taha midagi näha ega kuulda, millegi kirjapanemisest rääkimata. 

Toortoidule üleminek on suurpuhastus. 
Keegi ei ütle sulle alustades, mis sind eest ootab, kui pikalt see kestab ja kui paha sul võib olla. Muidugi on võimalik infotulvas leida eelkäijate lugusid, aga kellegi teise kogemuse ongi kellegi teise kogemus. Sinu oma mosaiik moodustub kordumatus kombinatsioonis ja selle lõplik usaldamine on vahel paganama raske, eriti kui vanad uskumused istuvad hämmastava järjekindlusega võtmepositsioonidel. Näiteks, kui ma ei saa süüa liha, lihtsalt iga minu keharakk väljendab seda piisava innukusega, siis miks on endiselt minus alles veendumus, et ilma lihata ei ole võimalik tugevat trenni teha? Või siis see, et puuvili on vahepala, mitte põhitoit. Jah, ma söön nüüdseks põhitoiduna puuvilju, aga ikkagi on veel kõhklusi, sest vana mall ei saa veel aru, et on praeguseks hetkeks ikka väga iganenud. Loomulikult saan ma oma mõtlemisest aru - peavoolu meedia külvab igapäevaselt tonnides infot selle kohta, kuidas millegi mittesöömisel jääme ilma vajalikest ainetest, kukume kokku, muutume nõrgaks, teeme endale karuteene jne.
Paanika igal sammul ja üha kasvavalt. 
Ma olen juba nii tugev küll, et kaasa ma sellega enam ei lähe, aga ometigi kõhklusi veel pinnale kerkib. Las nad siis tulevad, vaatan neile otsa ja kulgen edasi. 

Ah et mis pärmseenest on saanud?
Pärmseen otsustas tagasi tõmmata.
Ma olen enda üle ikka väga uhke, et ma suutsin tavapärasele ravidieedile vastu panna ja usaldasin iseennast ja häid nõuandjaid. Minu kahtlused osutusid õigeks - pärmseene vohamine ei ole suhkrute massilise tarbimise tagajärg, vaid eelkõige liigsetest rasvadest tulenev probleem või siis tegelikult kombinatsioon nendest kahest.
Kui keegi vajab tõestust, siis selleks võib olla ka minu enda pärmseent taltsutav menüü: 80% kogu kaloraažist moodustab magus suhkrurikas puuvili, ülejäänud on 10% valku ja 10% rasva. Tavadieet selles olukorras välistab nädalaks-paariks kõik suhkrud. NB! Ka puuviljad! Jah, see võib lühiajalist abi anda, aga kui sa peagi vanade söömisharjumustega jätkad, algab kogu trall otsast peale ja nii on paljud naised pärmseenega hädas pea terve elu.
Loomulikult tundub enamikele minu menüü ennekuulmatu kui mitte isegi hullumeelne, aga veidi kehakeemias toimuvaga tutvudes hakkab üldpilt su silme ees lahti rulluma ja kõik asetub loogiliselt paika. 
Muide, alguses tundusin ma isegi iseendale segasena, seega ei pane pahaks seda teiste puhulgi :)
Aga, kuniks mina lasen teil olla sellistena nagu te olete, siis palun endagi suhtes sama!

Niisiis kogen teel olles edusamme vaheldumisi kuristiku serval kõikumisega. Vahel olen julge ja piilun alla kuristiku poole...häh, ja selgub, et kõigest pisike lohuke vaatab vastu...
Selle kogemine lisab tarmukust edasi rühkida ja vahele lipsavaid liuglemisi nautida.

Julget kevadega koos tärkamist ja märkamist mulle ja sulle!